SlideShare una empresa de Scribd logo
1 de 71
Descargar para leer sin conexión
Bioloogia  Eksami küsimused vastused 2008
Pilet 1 1. Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid.   Vee funktsioonid : rakus – hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi  organismide rakkudes  hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon – pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Need kuuluvad kõiki orgaaniliste ühendite koostisse. Vähem on rakkudes lämmastiku, fosforit, väävlit.  Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid  makroelementideks  (98%): O, P, H, N, C, S
Mikroelemendid (2%):  K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe  Zn, Cu, I, F – mikroelemendid (üliväikestes kogustes)  Kokku on avastatud 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks.  Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes : Anorgaanilised ained: vesi 80 % Teised anorgaanilised ühendid (soolad) 1,5 % Orgaanilised ühendid: valgud  14 % Lipiidid 2 % Sahhariidid 1 %  Nukleiinhapped: DNA 0,4 % RNA 0,7 %
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus.  Meioos  – raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.  Tekivad gameedid ehk sugurakud või eosed. Kromosoomide arv suureneb 2 korda – 2n diploidne (46) Kromosoomide arv väheneb 2 korda  - n haploidne (23) Emassugurakud  - munarakud Isassugurakud – spermid (spermatosoidid) Spermatogenees –  on spermide areng mehel. Toimub munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid.  Seemneraku arengut spermatogoonist küpse spermini nim.  spermatogeneesiks . Spermatogoonid  hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid – igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakus talletatakse munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni.
Ovogenees – munarakkude areng naisel. Munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on  ovogoonid.  Nende paljunemine lõpeb looteeas. Esimene jagunemine toimub tüdruku esimese eluaasta lõpuks. Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellaste meioos jätkub tükliliselt – see toimub korraga ainult ühes, harva kahes või enamas rakus. Seega võib meioosi esimene profaas kesta kümmekonnast aastast mitmekümne aastani. Protsessi käigus tekib 3 polotsüüti, need rakud on viljastumisvõimetud. Üks ainuke viljastumisvõimeline rakk tekib. Polotsüüdid hukuvad. Protsess on tsükliline ja intervall on keskmiselt 28 päeva. Kestab kuni menopausini (45-55a.)
1.Sahhariidid. Sahhariidide ehitus ja ülesanded. Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Orgaanilised ühendid organismis: Kõige tähtsamad Biomolekulid  (leidub organismis suurtes kogustes) – sahhariidid, valgud, lipiidid, nukleiinhapped Bioaktiivsed ained  (orgaanilised, shuteliselt vähe, aga mängivad suurt rolli – ensüümid, hormoonid, vitamiinid Süsivesikud ehk sahhariidid – funktsioonid *annavad energiat – energeetiline funktsioon 1g süsivesikuid = 17,6 KJ *ehituslik funktsioon – süsivesikud kuuluvad organismide koostisse *talituslik –  *kaitsefunktsioon –  *varuaine funktsioon –  Pilet 2
[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 3 ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 4 ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 5 ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 6 ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 8 ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],2.Ülesanne. AB-vererühmaga mees on abielus naisega, kellel on B-rühma veri. Perekonnas on A-vererühmaga tütar. Milline on tõenäosus, et sellesse perekonda järgmisena sündiva lapse vererühm on AB ? Tihti osaleb populatsioonis ühe tunnuse määramisel rohkem kui kaks alleeli. Sel juhul dominantne tunnus võib domineerida või puudub. Sellist nähtust nim.  polüalleelsuseks.  Ilmneb vererühmade määramisel.
Pilet 9 ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 10 ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 11 ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 12 ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 13 ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 14 ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 15.   ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],2.Ülesanne: Ristati omavahel valge- ja mustakarvalisi hiiri. Järglased olid kõik musta karvavärvusega. Nendega viiakse läbi analüüsiv ristamine. Milliseid tulemusi võib sellest oodata?
Pilet 16. ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 17. ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 18.  ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 19. ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],2.Ülesanne.  Pruunijuukselistel vanematel on punapäine poeg. Milline on  tõenäosus, et sellesse perekonda sünnib järgmisena pruunide juustega tütar?
Pilet 20. ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Pilet 21 ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]

Más contenido relacionado

La actualidad más candente

Rahvuslik ärkamisaeg Eestis
Rahvuslik ärkamisaeg EestisRahvuslik ärkamisaeg Eestis
Rahvuslik ärkamisaeg EestisKatri Silla
 
Vana-Kreeka mütoloogia ja religioon
Vana-Kreeka mütoloogia ja religioonVana-Kreeka mütoloogia ja religioon
Vana-Kreeka mütoloogia ja religioonNatalja Dovgan
 
Peamised usundid Eestis
Peamised usundid EestisPeamised usundid Eestis
Peamised usundid EestisNatalja Dovgan
 
Maakonnad ja omavalitsused
Maakonnad ja omavalitsusedMaakonnad ja omavalitsused
Maakonnad ja omavalitsusedkristel84
 
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu MarisAndrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu MarisTNG
 
Demokraatia 1920.-30. aastail
Demokraatia 1920.-30. aastailDemokraatia 1920.-30. aastail
Demokraatia 1920.-30. aastailDagmar Seljamäe
 
Seisuslik ühiskond ja läänipüramiid
Seisuslik ühiskond ja läänipüramiidSeisuslik ühiskond ja läänipüramiid
Seisuslik ühiskond ja läänipüramiidSiiri Hommik
 
Valgustus, Prantsuse revolutsioon, Napoleon gümnaasiumile
Valgustus, Prantsuse revolutsioon, Napoleon gümnaasiumileValgustus, Prantsuse revolutsioon, Napoleon gümnaasiumile
Valgustus, Prantsuse revolutsioon, Napoleon gümnaasiumileDagmar Seljamäe
 
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)Sigrid Pirnipuu
 

La actualidad más candente (20)

Rahvuslik ärkamisaeg Eestis
Rahvuslik ärkamisaeg EestisRahvuslik ärkamisaeg Eestis
Rahvuslik ärkamisaeg Eestis
 
Vana-Kreeka mütoloogia ja religioon
Vana-Kreeka mütoloogia ja religioonVana-Kreeka mütoloogia ja religioon
Vana-Kreeka mütoloogia ja religioon
 
Versailles` Rahu
Versailles` RahuVersailles` Rahu
Versailles` Rahu
 
Suguelundkond
SuguelundkondSuguelundkond
Suguelundkond
 
Maailma jagamine
Maailma jagamineMaailma jagamine
Maailma jagamine
 
Peamised usundid Eestis
Peamised usundid EestisPeamised usundid Eestis
Peamised usundid Eestis
 
NAHK
NAHKNAHK
NAHK
 
Maakonnad ja omavalitsused
Maakonnad ja omavalitsusedMaakonnad ja omavalitsused
Maakonnad ja omavalitsused
 
Viirused
ViirusedViirused
Viirused
 
Demokraatia
DemokraatiaDemokraatia
Demokraatia
 
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu MarisAndrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
 
Demokraatia 1920.-30. aastail
Demokraatia 1920.-30. aastailDemokraatia 1920.-30. aastail
Demokraatia 1920.-30. aastail
 
13. poliitiline ideoloogia
13. poliitiline ideoloogia13. poliitiline ideoloogia
13. poliitiline ideoloogia
 
Seisuslik ühiskond ja läänipüramiid
Seisuslik ühiskond ja läänipüramiidSeisuslik ühiskond ja läänipüramiid
Seisuslik ühiskond ja läänipüramiid
 
Valgustus, Prantsuse revolutsioon, Napoleon gümnaasiumile
Valgustus, Prantsuse revolutsioon, Napoleon gümnaasiumileValgustus, Prantsuse revolutsioon, Napoleon gümnaasiumile
Valgustus, Prantsuse revolutsioon, Napoleon gümnaasiumile
 
Rakuteooria kujunemine
Rakuteooria kujunemineRakuteooria kujunemine
Rakuteooria kujunemine
 
Rootsi aeg Eesti alal
Rootsi aeg Eesti alalRootsi aeg Eesti alal
Rootsi aeg Eesti alal
 
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
 
Bakterid
BakteridBakterid
Bakterid
 
Arutluse NäIde
Arutluse NäIdeArutluse NäIde
Arutluse NäIde
 

Destacado (20)

Nukleiinhapped
NukleiinhappedNukleiinhapped
Nukleiinhapped
 
Mitoos
MitoosMitoos
Mitoos
 
Rakuorganellid
RakuorganellidRakuorganellid
Rakuorganellid
 
meioos
meioosmeioos
meioos
 
Embrüogenees
EmbrüogeneesEmbrüogenees
Embrüogenees
 
Sugurakkude Areng Ja Viljastumine
Sugurakkude Areng Ja ViljastumineSugurakkude Areng Ja Viljastumine
Sugurakkude Areng Ja Viljastumine
 
8.sugurakkude areng
8.sugurakkude areng8.sugurakkude areng
8.sugurakkude areng
 
Valgusüntees
ValgusünteesValgusüntees
Valgusüntees
 
Sugurakkude areng
Sugurakkude arengSugurakkude areng
Sugurakkude areng
 
Paljunemine
PaljuneminePaljunemine
Paljunemine
 
Viljastumine
ViljastumineViljastumine
Viljastumine
 
DNA replikatsioon
DNA replikatsioonDNA replikatsioon
DNA replikatsioon
 
Valgu süntees
Valgu sünteesValgu süntees
Valgu süntees
 
Fotosünteesi tähtsus 11.KL
Fotosünteesi tähtsus 11.KLFotosünteesi tähtsus 11.KL
Fotosünteesi tähtsus 11.KL
 
Aine ja energiavhetuse põhijooni
Aine ja energiavhetuse põhijooniAine ja energiavhetuse põhijooni
Aine ja energiavhetuse põhijooni
 
Elundkondade ülesanded
Elundkondade ülesandedElundkondade ülesanded
Elundkondade ülesanded
 
Liigiteke
LiigitekeLiigiteke
Liigiteke
 
4.kl tasemetöö loodusõpetusest
4.kl  tasemetöö loodusõpetusest4.kl  tasemetöö loodusõpetusest
4.kl tasemetöö loodusõpetusest
 
Org.varustamine energiaga
Org.varustamine energiagaOrg.varustamine energiaga
Org.varustamine energiaga
 
Fotosünteesi tähtsus
Fotosünteesi tähtsusFotosünteesi tähtsus
Fotosünteesi tähtsus
 

Similar a Bioloogia

Similar a Bioloogia (20)

Seenerakk
SeenerakkSeenerakk
Seenerakk
 
Taimerakk ja seenerakk
Taimerakk ja seenerakkTaimerakk ja seenerakk
Taimerakk ja seenerakk
 
Bioloogia powerpointi esitlus
Bioloogia powerpointi esitlusBioloogia powerpointi esitlus
Bioloogia powerpointi esitlus
 
Eluslooduse keemiline koostis
Eluslooduse keemiline koostisEluslooduse keemiline koostis
Eluslooduse keemiline koostis
 
Elu tunnused 1
Elu tunnused 1Elu tunnused 1
Elu tunnused 1
 
EVOLUTSIOONI TÕENDID JEEEE
EVOLUTSIOONI TÕENDID JEEEEEVOLUTSIOONI TÕENDID JEEEE
EVOLUTSIOONI TÕENDID JEEEE
 
Evolutsioonitoendid
EvolutsioonitoendidEvolutsioonitoendid
Evolutsioonitoendid
 
Org üh organismis.süsiv
Org üh organismis.süsivOrg üh organismis.süsiv
Org üh organismis.süsiv
 
Taimerakk1
Taimerakk1Taimerakk1
Taimerakk1
 
Evolutsiooni tõendid
Evolutsiooni tõendidEvolutsiooni tõendid
Evolutsiooni tõendid
 
Makroevolutsioon
MakroevolutsioonMakroevolutsioon
Makroevolutsioon
 
Loote Areng
Loote ArengLoote Areng
Loote Areng
 
Rakuline ehitus
Rakuline ehitusRakuline ehitus
Rakuline ehitus
 
Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
 
Taimerakk
TaimerakkTaimerakk
Taimerakk
 
Eluavaldused
EluavaldusedEluavaldused
Eluavaldused
 
Mis on elu?
Mis on elu?Mis on elu?
Mis on elu?
 
Makroevolutsioon
MakroevolutsioonMakroevolutsioon
Makroevolutsioon
 
Bio
BioBio
Bio
 
Okosüsteem
OkosüsteemOkosüsteem
Okosüsteem
 

Bioloogia

  • 1. Bioloogia Eksami küsimused vastused 2008
  • 2. Pilet 1 1. Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid : rakus – hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon – pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Need kuuluvad kõiki orgaaniliste ühendite koostisse. Vähem on rakkudes lämmastiku, fosforit, väävlit. Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S
  • 3. Mikroelemendid (2%): K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe Zn, Cu, I, F – mikroelemendid (üliväikestes kogustes) Kokku on avastatud 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks. Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes : Anorgaanilised ained: vesi 80 % Teised anorgaanilised ühendid (soolad) 1,5 % Orgaanilised ühendid: valgud 14 % Lipiidid 2 % Sahhariidid 1 % Nukleiinhapped: DNA 0,4 % RNA 0,7 %
  • 4.
  • 5. 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos – raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tekivad gameedid ehk sugurakud või eosed. Kromosoomide arv suureneb 2 korda – 2n diploidne (46) Kromosoomide arv väheneb 2 korda - n haploidne (23) Emassugurakud - munarakud Isassugurakud – spermid (spermatosoidid) Spermatogenees – on spermide areng mehel. Toimub munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid. Seemneraku arengut spermatogoonist küpse spermini nim. spermatogeneesiks . Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid – igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakus talletatakse munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni.
  • 6. Ovogenees – munarakkude areng naisel. Munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Nende paljunemine lõpeb looteeas. Esimene jagunemine toimub tüdruku esimese eluaasta lõpuks. Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellaste meioos jätkub tükliliselt – see toimub korraga ainult ühes, harva kahes või enamas rakus. Seega võib meioosi esimene profaas kesta kümmekonnast aastast mitmekümne aastani. Protsessi käigus tekib 3 polotsüüti, need rakud on viljastumisvõimetud. Üks ainuke viljastumisvõimeline rakk tekib. Polotsüüdid hukuvad. Protsess on tsükliline ja intervall on keskmiselt 28 päeva. Kestab kuni menopausini (45-55a.)
  • 7. 1.Sahhariidid. Sahhariidide ehitus ja ülesanded. Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Orgaanilised ühendid organismis: Kõige tähtsamad Biomolekulid (leidub organismis suurtes kogustes) – sahhariidid, valgud, lipiidid, nukleiinhapped Bioaktiivsed ained (orgaanilised, shuteliselt vähe, aga mängivad suurt rolli – ensüümid, hormoonid, vitamiinid Süsivesikud ehk sahhariidid – funktsioonid *annavad energiat – energeetiline funktsioon 1g süsivesikuid = 17,6 KJ *ehituslik funktsioon – süsivesikud kuuluvad organismide koostisse *talituslik – *kaitsefunktsioon – *varuaine funktsioon – Pilet 2
  • 8.
  • 9.
  • 10.
  • 11.
  • 12.
  • 13.
  • 14.
  • 15.
  • 16.
  • 17.
  • 18.
  • 19.
  • 20.
  • 21.
  • 22.
  • 23.
  • 24.
  • 25.
  • 26.
  • 27.
  • 28.
  • 29.
  • 30.
  • 31.
  • 32.
  • 33.
  • 34.
  • 35.
  • 36.
  • 37.
  • 38.
  • 39.
  • 40.
  • 41.
  • 42.
  • 43.
  • 44.
  • 45.
  • 46.
  • 47.
  • 48.
  • 49.
  • 50.
  • 51.
  • 52.
  • 53.
  • 54.
  • 55.
  • 56.
  • 57.
  • 58.
  • 59.
  • 60.
  • 61.
  • 62.
  • 63.
  • 64.
  • 65.
  • 66.
  • 67.
  • 68.
  • 69.
  • 70.
  • 71.