3. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Tegelikud numbrid hetkel
Eesti andis algselt n˜ousoleku vastu v˜otta 150-200 pagulast,
septembris 2015 m¨a¨arati Euroopa Liidu poolt Eestile veel 373
pagulast, ehk hetkel teadaolevalt kokku 573 pagulast (edaspidi
EL-i kvoot)
Statistikaameti info alusel r¨andas Eestisse 2014.a. sisse 3904
inimest
Seega on EL-i pagulaskvoodi ja Eesti iga-aastase sisser¨ande
suhe 0.15 ehk ¨uhe tavasisser¨andaja kohta tuleks 0.15 pagulast
v˜oi ¨umberp¨o¨oratult 7 tavasisser¨andaja kohta tuleks 1 pagulane
5. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Tegelikud numbrid hetkel
2014.a. v¨aljaantud t¨ahtajalised elamisload r¨andeliigi kaupa vs.
rahvusvahelise kaitse ehk varjupaigataotlused (allikas:
www.politsei.ee)
1387
1237
508
893
35
157
050010001500
Arv
Pereränne Töötamine Välisleping Õppimine Ettevõtlus Varjupaigataotlus
Tähtajalised elamisload (2014) Varjupaiga-
taotlused
(2014)
6. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Uuring ja eesm¨ark
Tasakaalustamaks enamasti arvamusele toetuvat avalikku debatti
t˜oenditega, tellisime Turu-Uuringute aktsiaseltsist k¨usitluse Eesti
elanike t¨anastest hoiakutest pagulasprobleemi suhtes
Uuring viidi l¨abi vahemikus 7.-20. oktoober 2015, Turu-uuringute
aktsiaseltsi poolt, seega enne Pariisi terroriakte
Tegemist on esindusliku juhuvalimiga. N¨aost-n¨akku toimunud
ankeetk¨usitluse k¨aigus intervjueeriti 993 inimest
Uuringus k¨usisime vastajatelt, kui palju pagulasi on nende arvates
Eestile Euroopa Liidu poolt m¨a¨aratud, kui suur on Eesti ¨uldine
sisser¨anne ning millised on inimeste hinnangud sellele, milliseid
sisser¨andajaid ja kui palju Eesti peaks vastu v˜otma
Lisaks esitasime k¨usimuse inimeste hoiakute kohta samasooliste
kooseluseaduse kohta, saamaks aru, kas viimaste aastate suuremad
polariseerivad k¨usimused jaotavad inimesi sarnastesse leeridesse
7. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Uuringu tulemused: tajutud r¨anne
Keskmiselt arvatakse, et sisser¨anne Eestisse on 1588 inimest,
tegelikult oli 2014.a. 3904 ehk 2.5 korda suurem
Tegelik: 3904 (2014)
051015
Protsent
2 5 14 50 150 500 2000 10000 100000
Vastaja hinnang Eesti sisserände hulgale (logaritmitud skaala)
8. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Uuringu tulemused: tajutud kvoot
Keskmiselt arvatakse, et EL-i pagulaste kvoot Eestile on 588
inimest, tegelikult on 573 ehk umbes 3% v˜orra v¨ahem
Tegelik:573
01020304050
Protsent
2 5 14 50 150 500 2000 10000 100000
Vastaja hinnang EL-i poolt Eestile ettenähtud
pagulaste hulgale (logaritmitud skaala)
9. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Uuringu tulemused: tajutud suutlikkus
Keskmiselt arvatakse, et Eestile oleks j˜oukohane vastu v˜otta 315
pagulast. 25% vastanutest arvab samas, et vastu ei peaks v˜otma
¨uhtegi pagulast.0510152025
Protsent
0 2 5 14 50 150 500 2000 10000
Vastaja hinnang kui palju pagulasi oleks Eestile jõukohane
(logaritmitud skaala)
10. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Uuringu tulemused: sisser¨andet¨u¨upide aktsepteerimine
Suure enamuse arvates peaks vastu v˜otma ˜oppimise (92.5% jah v˜oi
pigem jah) ja perekonna liitmise (81.0% jah v˜oi pigem jah)
eesm¨argil sisser¨annanuid. Juba v¨ahem t¨o¨otamise eesm¨argil tulnuid
(62.5% jah v˜oi pigem jah) ja enamus ei toeta varjupaigataotlejate
(39% jah v˜oi pigem jah) vastuv˜omist.
11. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Uuringu tulemused: taju ja tegelikkus
Eesti tegelikku sisser¨annet hindab madalamaks kui see tegelikult on
93% vastanutest, aga EL-i kvooti hindab suuremaks kui see
tegelikult on 15% vastanutest. +/- 25% kaugusele ˜oigetest
numbritest j¨a¨ab oma hinnangutes 3.4% vastanutest. Eksitakse
tunduvalt rohkem Eesti sisser¨ande hindamisel
Tegelik: 573
Tegelik: 3904
3.4% inimesi on oma
hinnangus +/- 25% kaugusel
õigetest numbritest
251450150500200010000100000
VastajahinnangEUpooltEestileettenähtud
pagulastehulgale(logaritmituskaala)
2 5 14 50 150 500 2000 10000 100000
Vastaja hinnang Eesti sisserände hulgale (logaritmitu skaala)
12. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Uuringu tulemused: taju ja tegelikkus
Y-telg n¨aitab kui mitu korda suuremaks hindab inimene tajutud EL-i
kvooti tajutud r¨andest. N¨aiteks, 10 ¨utleb, et inimese arvates on EL-i kvoot
10 korda suurem kui tema taju Eesti sisser¨andest. X-telg n¨aitab vastaja
hinnangut sisser¨andele. Me n¨aeme, et mida v¨aiksemaks peab inimene Eesti
sisser¨annet, seda suuremaks peetakse m¨a¨aratud pagulaste osakaalu
sisser¨andest (vt selgitust j¨argmisel slaidil).
Tegelik: 0.15
0102030405060
SuheEL/Eesti(vastajahinnagEL-ikvoodile
jagatudvastajahinnangugaEestisisserändele)
2 5 14 50 150 500 2000 10000 100000
Vastaja hinnang Eesti sisserände hulgale (logaritmitud skaala)
lowess sobitus
13. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Uuringu tulemused: taju ja tegelikkus
Eesti sisser¨ande suhe EL-i kvooti on 0.15 ehk EL-i kvoot on
ligi 7 korda v¨aiksem kui Eesti sisser¨anne 2014. aastal
Inimeste arvamus antud suhtesse varieerub vahemikus 0 kuni
130 ja on keskmiselt 2.95
Ehk siis arvatakse, et EL-i kvoot on ligi 3 korda suurem
tegelikust sisser¨andest, samas kui EL-i kvoot on reaalsuses 7
korda v¨aiksem tegelikust sisser¨andest
Kuni 12% pakub, et suhe on 0.15 v˜oi alla selle, kuni 57%
pakub, et suhe on 1 v˜oi alla selle ja seega 43% arvab, et ELi
kvoot on suurem kui Eesti praegune sisser¨anne
14. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Uuringu tulemused: suutlikkus ja tajutud r¨anne
Mida suuremaks peetakse Eesti hetke sisser¨annet, seda suuremaks
peetakse Eestile j˜oukohast pagulaste arvu. Seega mida t¨apsemalt
hinnatakse Eesti tegelikku sisser¨annet, seda suuremaks pagulaste
vastuv˜otmise v˜oimekust peetakse
Lineaarne sobitus
kui jõukohane > 0
Lineaarne sobitus
kui jõukohane >=0
251450150500200010000100000
Vastajahinnangkuipaljupagulasioleks
Eestilejõukohane(logaritmitudskaala)
2 5 14 50 150 500 2000 10000 100000
Vastaja hinnang Eesti sisserände hulgale (logaritmitud skaala)
15. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Uuringu tulemused: suutlikkus ja tajutud kvoot
Mida suuremaks peetakse EL-i poolset kvooti, seda suuremaks
peetakse Eestile j˜oukohast pagulaste arvu
Lineaarne sobitus
kui jõukohane > 0
Lineaarne sobitus
kui jõukohane >=0
251450150500200010000100000
Vastajahinnangkuipaljupagulasioleks
Eestilejõukohane(logaritmitudskaala)
2 5 14 50 150 500 2000 10000 100000
Vastaja hinnang EL-i poolt Eestile ettenähtud
pagulaste hulgale(logaritmitud skaala)
17. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Mudel
J¨argmiseks vaatame, missugused tegurid seletavad inimeste
hoiakut pagulaste suhtes
V¨aljundtunnuse loomiseks kasutame ankeedist k¨usimust
”J¨attes k˜orvale selle, kui palju pagulasi m¨a¨aratakse Eestile
Euroopa Komisjoni poolt, kui palju oleks Teie arvates Eestile
j˜oukohane pagulasi vastu v˜otta?”
Kodeerime tunnuse (y), mis v˜otab v¨a¨artuseks 1 kui vastaja
mainis vastuseks nullist erineva arvu ja 0 kui vastaja m¨arkis
oma vastuseks 0. Tunnus m˜o˜odab seda, kas inimesed peavad
Eestile j˜oukohaseks pagulaste vastuv˜otmist v˜oi mitte.
ln Pr(y=1)
1−Pr(y=1) = β0 + β1rahvus + β2korgharidus +
β3tootab + β4sissetulek + β5vanus + β6mees + β7vaba +
β8sde + β9irl + β10kesk + β11ekre + ε
18. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Mudeli tulemus 1
0.169
0.177
0.171
-0.021
0.001
-0.015
0.092
0.046
-0.012
-0.043
-0.172
eestlane
kõrgharidus
töötab
sissetulek
vanus
mees
vaba
sde
irl
kesk
ekre
-0.400 -0.200 0.000 0.200 0.400
Keskmised marginaalefektid logit-mudelist
1
Erakonnaeelistuse nominaalsel tunnusel peab regressioonanal¨u¨usis ¨uks
tunnuse kategooria j¨a¨ama v˜ordlusaluseks, antud anal¨u¨usis on selleks
Reformierakonna toetajad
19. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Mudeli selgitus 1
Juhul kui efekti seost n¨aitava punkti k¨ulgedel olevad jooned
l¨abivad vertikaalset 0 joont, ei ole antud seos statistiliselt
oluline (usaldusnivool 0.05)
Numbreid ise v˜oib lugeda nii - k˜orgharidus 0.177 t¨ahendab
n¨aiteks, et k˜orgharidusega inimesel on 17.7% suurem
t˜oen¨aosus arvata, et Eestile on j˜oukohane pagulaste
vastuv˜otmine kui mitte k˜orgharidusega inimesel
Ekre -0.172 t¨ahendab aga, et EKRE valinud vastajal on 17.2%
v¨aiksem t˜oen¨aosus arvata, et Eestile on j˜oukohane pagulaste
vastuv˜otmine kui Reformierakonna pooldajatele
Kokkuv˜ottes v˜oib ¨oelda, et pagulaste vastuv˜otmist toetavad
eestlased, k˜orgharitud, t¨o¨otavad, madalama sissetulekuga
inimesed. Erakondlikust valikust n¨aeme, et EKRE toetajad on
pagulaste vastuv˜otmise vastu v˜orreldes reformierakonna
pooldajatega. Teiste erakondade toetajad siin ei erine.
20. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Mudeli selgitus 2
T¨aiendavalt leidsime, et EKRE toetajate vastuseis ei ole
¨uhesugune k˜oikides vanuser¨uhmades (vt. j¨argmine slaid)
Ilmneb, et noored EKRE toetajad on pagulaste vastu, samas
kui vanemad EKRE toetajad suhtuvad pagulastesse sama
positiivselt kui teiste erakondade toetajad
EKRE sees paistab olevat selles k¨usimuses generatsioonide
l˜ohe, meenutame et EKRE on Rahvaliidu baasil moodustatud
erakond, kelle vanem toetajaskond on konservatiivne
maainimene, kuid mitte niiv˜ord pagulaste vastane. Selles
valguses ei ole ka otstarbekas k¨asitleda EKREt ¨ulem¨a¨ara
¨uhtsena pagulask¨usimuses
22. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Seos kooseluseaduse teotamisega
Mudelis 1 n¨ahtud seoseid oleme n¨ainud varem ¨uhe teise
v¨aljundi anal¨u¨usimisel, nimelt hiljuti Eesti ¨uhiskonda
polariseerunud kooseluseaduse toetamise puhul
Ka seal ilmnes sarnane profiil: kooseluseadust toetasid
nooremad k˜orgharidusega, eestlased
Tundub, et need kaks teemat, pagulased ja kooseluseadus,
polariseerivad Eesti ¨uhiskonda sarnaseid jooni m¨o¨oda
K¨aesoleva anal¨u¨usi aluseks olevas k¨usitluses k¨usiti ka, kas
inimesed peavad kooseluseadust ˜oigeks
Seega saame v˜orrelda samade tegurite m˜oju suhtumises
pagulastesse ja ka polariseerinud kooseluseadusesse
J¨argmisel slaidil toodud mudel n¨aitab neid tegureid k˜orvuti,
mudel erineb vaid v¨aljundtunnuses
24. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Sisser¨andet¨u¨upide vastuv˜otmine
Viimaks tegime ka v˜ordlevad mudelid eri r¨andet¨u¨upi alusel
saabuvate inimeste vastuv˜otmise kohta
Inimestel paluti ¨oelda, kas teatud t¨u¨upi sisser¨andajaid peaks
vastu v˜otma v˜oi mitte (kus ‘peaks vastu v˜otma’ ja ‘pigem
peaks vastu v˜otma’ kodeeriti hinnanguks ‘jah’ (1) ning
kategooriad ‘pigem ei peaks vastu v˜otma’ ja ‘ei peaks vastu
v˜otma’ kodeeriti hinnanguks ‘ei’ (0).
Selle alusel loodi neli binaarset tunnust, kas peaks vastu
v˜otma t¨o¨o jaoks tulija (1-jah; 0-ei), perekonna ¨uhinemiseks
tulija (1-jah; 0-ei), ˜oppimise eesm¨argil tulija (1-jah; 0-ei) ja
varjupaiga taotleja (1-jah; 0-ei),
J¨argmisel slaidil on toodud nende nelja v¨aljundi mudelid
26. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Mudel 3 selgitus
Eelk˜oige eristuvad inimesed suhtumises t¨o¨o jaoks tulijatesse,
teiste r¨andet¨u¨upide puhul on statistilisi seoseid v¨ahem
N¨aeme, et mida suuremaks peetakse EL-i kvooti, seda
suurema t˜oen¨aosusega pooldatakse t¨o¨o, perekonna v˜oi
˜oppimise eesm¨agil tulija vastuv˜otmist, aga varjupaigaotlejate
vastuv˜otmise toetamisel vahet pole
Mehed pooldavad v¨ahem kui naised perekonna ¨uhinemiseks
tulijate ja varjupaigataotlejate vastuv˜otmist
Eestlased pooldavad rohkem t¨o¨o jaoks tulijate vastuv˜otmist
Linnas elavad inimesed pooldavad rohkem pagulaste
vastuv˜otmist, muud r¨andet¨u¨ubid ei eristu
Nii kesk- kui k˜orgharitud pooldavad pigem t¨o¨o jaoks tulijate
vastuv˜otmist kui p˜ohiharidusega, muude r¨andet¨u¨upide alusel
erisusi ei ole
27. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Mudel 3 j¨atk1
L¨ahemal graafilisel vaatlusel n¨aeme, et kui t¨o¨o, pere ja ˜oppimise
eesm¨argil toimuva sisser¨ande osas vanuselist erinevust pole, siis
varjupaiga taotlejate vastu on vanemad inimesed.0.1.2.3.4.5.6.7.8.91
Tõenäosuspooldadavastuvõtmist
20 40 60 80 100
Vanus
Töö
0.1.2.3.4.5.6.7.8.91
Tõenäosuspooldadavastuvõtmist
20 40 60 80 100
Vanus
Perekond
0.1.2.3.4.5.6.7.8.91
Tõenäosuspooldadavastuvõtmist
20 40 60 80 100
Vanus
Õppimine
0.1.2.3.4.5.6.7.8.91
Tõenäosuspooldadavastuvõtmist
20 40 60 80 100
Vanus
Varjupaik
28. Pagulasprobleemist empiiriliselt
Mudel 3 j¨atk3
P¨o¨orates ka r¨andet¨u¨upidesse suhtumisel eraldi t¨ahelepanu EKRE
toetajatale, n¨aeme et noored EKRE toetajad on selgelt
varjupaigatoatlejate vastuv˜otmise vastu. Teiste r¨andet¨u¨upide puhul
sellist vanuselist vahet EKRE sees ei ole.
0.1.2.3.4.5.6.7.8.91
Tõenäosuspooldadavastuvõtmist
15 25 35 45 55 65 75
Vanus
muu erakonna toetaja EKRE toetaja
Töö
0.1.2.3.4.5.6.7.8.91
Tõenäosuspooldadavastuvõtmist
15 25 35 45 55 65 75
Vanus
muu erakonna toetaja EKRE toetaja
Perekond
0.1.2.3.4.5.6.7.8.91
Tõenäosuspooldadavastuvõtmist
15 25 35 45 55 65 75
Vanus
muu erakonna toetaja EKRE toetaja
Õppimine 0.1.2.3.4.5.6.7.8.91
Tõenäosuspooldadavastuvõtmist
15 25 35 45 55 65 75
Vanus
muu erakonna toetaja EKRE toetaja
Varjupaik