1. Roomajad
7. klass
Janika Loos
2012

2. Roomajad
ROOMAJAD
ROOMAJAD
Sisalikud ja
Krokodillid Kilpkonnad
maod

3. Üldiseloomustus
 Kõigusoojased, soojalembesed
 Hingavad ainult kopsudega
 Elavad enamasti maismaal
 Liiguvad kõhuga vastu maapinda toetudes
 Kuiva soomuselise nahaga
 Järglased arenevad munas
 Mürkmadudel on mürgihambad
 Maailmas üle 8000 liigi roomajaid ja Eestis 5

4.  Kõige väiksemad roomajad on
1,5 cm pikkused sisalikud kääbusgekod.
 Sisalikest suurim on Komodo varaan (kuni 3m
pikk, kuni 150 kg).
 Pikimad maod: anakonda ja võrkpüüton (üle 10
m).
 Suurim krokodill: harikrokodill (kuni 6 m).

5. KÄÄBUSGEKO KOMODO VARAAN
allofstrange.blogspot.com http://www.droomplekken.nl/indonesie/komodo
http://www.youtube.com/watch?v=q7CQInAXoqY
http://www.travelblog.org/Photos/480689 http://ussiauk.planet.ee/Sugukond_Boalased/Vorkpuuton.php http://en.wikipedia.org/wiki/Saltwater_crocodile
ANAKONDA VÕRKPÜÜTON HARIKROKODILL

6. Roomaja välisehitus
Kael koosneb mitmest selgroolülist
ja seetõttu on võimalik pead liigutada.
Silmad on kaitstud
kahe liikuva silmalauga. Enamikul on neli pikkade
Madudel kaitseb silmi varvastega jäset, mis
läbipaistev liikumatu laug asuvad keha külgedel.
ja seetõttu nad ei pilguta
silmi.
Pikk saba on tähtis tugi
http://www.hot.ee/utartes/sisu/html/galerii/vereta/jaht16.htm roomamisel ja enesekaitsel.
Suus on palju hambaid ning
pikk kaheharuline keel. Kõrvaava ja trummikile on
enamikel roomajatel, vaid
madudel puuduvad.

7. Meeleelundid
 Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja
haistmine. Soomuselistel on haistmiseks lisaelund -
Jacobsoni organ.
 Eristavad hästi vaid liikuvaid objekte.
 Keel kui kompimisorgan.
 Kuulmine on roomajatel kesiselt arenenud -
enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid.

8. Eestis elavad roomajad
RÄSTIK NASTIK
ARUSISALIK
Autor: Janika Loos
Autor: Janika Loos
VASKUSS
http://nagi.ee/photos/passer314/6980129
http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/ANGFRA2.htm KIVISISALIK

9. RÄSTIK
Autor: Janika Loos

10. Rästiku tunnused
 Kuni 75 cm pikk
 Sik-sak muster
 Eluiga – kuni 14-15a
 Talvitub sept – aprill (0,5 - 2 m
Autor: Janika Loos
sügavuses)
 Eluspoegija (sünnitab pojad)
 Poegi sünnib 5-15 (20)
 Toitub: hiired, sisalikud,
putukad, nälkjad
Autor: Janika Loos

11. Autor: Janika Loos. Niitvälja, aprill 2011

12. Mida teha rästikuhammustuse
korral?
 Tuleb vältida kõike, mis kiirendab vereringet ja
mürgi levikut kehas.
 Pöörduda kiiresti arsti poole.
 Hammustuse peale panna külm kott või mähis.
Tunnused:
• 2-4 punast täppi
• Kõrvetav valu
• Turse, nahk lilla-punane (punalibled lagunevad mürgi toimel)
• Oksendamine, peavalu, üldine halb enesetunne
http://www.tarbija24.ee/282138/kuidas-aidata-rastikult-salvata-saanud-inimest/

13.  Rästik hammustab ainult siis, kui talle peale
astuda, teda vigastada, puudutada või muul
viisil ärritada.
 Väiksed rästikud on sama mürgised kui suured.
 Näljane rästik doseerib mürki rohkem.
 Näljasel ja ka kuuma ilmaga on mürk tugevam.
 Ühe nõelamisega võib organismi sattuda 0,02-
0,1 ml mürki.
 Rästikumürk lagundab vererakke ja tekitab ägeda
allergilise reaktsiooni.
 Eriti ohtlik on hammustus pea ja kaela piirkonnas!

14. NASTIK
*Suurus: emased kuni 1,5 m;
isased kuni 0,7 m.
*Eluiga: kuni 23 a
*Vee-eluviis
*Toitub: konnad,
konnakullesed, sisalikud
*Kõige suurem madu Eestis!
*Muneb nahkse kestaga
munad.
Autor: Janika Loos
*Ümmargune pupill
*Aktiivne ja liikuv. Hea ujuja.

15. Autor: Janika Loos

16. VASKUSS
 Kuni 60 cm
 Jalutu sisalik
 Toitub: ussid, teod,
putukad
 Eluiga: 20-30 a
 Varjatud eluviis
 Läikega, pronksikarva
nahk
 Madudest eristab:
pilgutab silmi Autor: Janika Loos
 Saba äraheitmine

17. Autor: Janika Loos

18. ARUSISALIK
 10-16 cm pikk
 Eluspoegija
 Röövloomad -
putuktoidulised
 Eestis tavaline
 Eluiga: 4-8 a
 Isased: oranzi-musta-
täpilise kõhuga Autor: Janika Loos
 Emased: beežikas kõht
 Talvitub: hiireurud,
sambla all

19. KIVISISALIK
 Kehapikkus: 16-18 (22) cm.
 Eestis haruldane
 Vajab lahtist, sooja liiva, kuna
muneb liiva sisse.
 Elupaigad: liivased ja
künklikud alad, nõmmed,
kuivad puisniidud, teeperved.
 Toit: ussid, ämblikud,
mardikad, ritsikad, röövikud.
 Eluiga: umbes 5 a
 Arvukuse languse põhjused:
elupaikade vähenemine ning
vihmased ja jahedad suved.

20. Kilpkonnad
 Elavad maismaal, magevees ja meredes.
 Keha ümbritseb luust kilprüü (kaitseb
röövloomade ja väliskeskkonna mõjude eest).
 Võivad elada mitusada aastat vanaks.
http://loodusmaja.parnu.ee/galerii/main.php?g2_itemId=7650

21. Sisalikud
 Väike pea, pikk kere, pikk saba.
 Mõned on arengu jooksul jalad kaotanud.
Eestis on jalutu sisalik - vaskuss.
VASKUSS KAMEELEON
http://aykfb.com/admin/cameleon-photos&page=2
Võivad vahetada mustrit ja värvust.
http://et.wikipedia.org/wiki/Vaskuss
Keel võib pikeneda kuni 6x ja liikuda
kiirusega ligi 10 m/s.

22. Krokodillid
/
Suured röövloomad.
http://www.skitzone.com/2010/australian-saltwater-crocodiles-facts

 Elavad soojades maades jõgedes, järvedes,
soodes, mererannikul.
 Lame keha, lihaseline saba, võimsad lõuad.
 Kalad, linnud ja väiksed imetajad neelatakse
tervelt alla, suured imetajad eelnevalt
tükeldatakse (närida nad ei saa).

23. Roomajate tähtsus
 Tähtis koht toiduahelas
 Liha toiduks (krokodillid,
maod) http://old.artun.ee/Organisatsioon/Teaduskonnad/Disain
 Kingad, käekotid
(krokodillide ja madude
nahk)
 Kilpkonnarüü (ehted)
 Maomürk (ravimid)
 Maod – näriliste hävitajad
 Lemmikloomad

24. Enesekaitse
 Kaitsevärvus
 Kiire põgenemine
 Erk hoiatusvärvus – paljudel mürkmadudel
 Sabaga löömine, hammustamine,
küünistamine (varaanid, krokodillid)
 Sisisemine (maod)
 Mürgihambad, mürgine sülg
 Saba heitmine (paljud sisalikud)

25. Roomajaid ohustab:
 Elupaikade muutumine ja hävimine
 Tapetakse hirmu pärast
 Küttimine liha vm pärast
 Munade korjamine (nt merikilpkonnad)
 Püüdmine lemmikloomadeks
 Hukkumine maanteedel
 Eestis on kõik roomajad kaitse all!

26. Ürgroomajad
 Praeguste roomajate eellased.
 Elasid maakeral 120-150 milj a tagasi.
 Surid välja, kuna ei suutnud võistelda Maale
ilmunud lindude ja imetajatega, kel oli palju
täiuslikum ehitus.

27. Ürgroomajad
http://miksike.ee/documents/main/elehed/2klass/1dino/
tp://blog.inkyfool.com/2011/05/dinosaurs-and-tennyson.html
türannosaurus
brontosaurus
tritseratops
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Ceratosaurus_nasicornis_DB.jpg
http://www.dinosaurfact.net/Marine/Plesiosaurus.php
Tseratosaurus - plesiosaurus
tiibsisalik